Harriet, kes igatses lähemat suhet Jumalaga, haigestus raskelt. Kuus kuud peale haiguse algust tuli talle külla vennatütar ja kutsus Harrieti enda juurde Guineasse elama. Vastumeelselt oli Harriet nõus. Tema vennatütar, kes oli adventist, hoolitses armastavalt tema eest ja kutsus teda kirikusse. Kuid Harriet keeldus.

“Tule kirikusse,” julgustas vennatütar, “ja vaata, milliseid imelisi asju võib Jumal sinu jaoks teha. Lase Jumalal end terveks teha.” /…/

Siis ühel hingamispäeval otsustas Harriet minna. Valu tegi teenistusele keskendumise raskeks ja nii Harriet palvetas: “Issand, kui see on koht, kus Sa mind terveks tahad teha, siis tee seda nüüd.” /…/ Ta liigutas varbaid – valu polnud, ta liigutas oma jalga ja põlve – valu polnud. Ta tundis kindlalt, et Jumal oli ta terveks teinud. /…/

Ta tunnistab: “Ma oleksin pidanud Jumala kutsele kuuletuma juba aastaid tagasi, kui mu adventistidest sõbrad mind Sierra Leones kirikusse kutsusid. Aga Jumal on minuga, oma kangekaelse lapsega, kannatlik olnud. Nüüd tahan ma oma tõotuse täita ja teenida Teda Kristuse saadikuna, jagades teistele Jeesuse tundmist sellisena, nagu mina Teda tunnen.”
(Misjonijutustused, 5.okt 2002)

Üleskutse: Mõtle, milline misjoni tegemise viis sobib sulle kõige paremini ja kuidas saaksid seda viisi siduda oma koguduses tehtava misjonitööga.