Adamo oli pärit probleemsest perekonnast. Koolis sattus ta sageli kaklustesse ja ta ignoreeris õpetajaid. Siis leidis ta ema ühe kristliku internaatkooli.

Adamo mõistis, et see oli võimalus muuta tõeliselt oma elu. Talle meeldis koolis ning õpilased tundusid olevat sõbralikud ja rõõmsad. /…/ Ta sai teada, et seitsmes päev on Jumala hingamispäev ja Jeesus tuleb varsti tagasi. Adamole meeldis see mõte. Kuid ta ei teadnud, kas ta suudab kunagi olla usklik nagu õpetajad ja õpilased, kellega ta koos elas. Nemad tundusid temast nii erinevad olevat. Adamo tahtis olla selle kooli õpilaste moodi, kuid aastatega tekkinud halbu harjumusi oli raske muuta. /…/
Direktor märkas, et Adamo teod ei olnud vastuvõetavad ning palus tal koolist ära minna. Adamo läks direktori juurde ja palus: “Palun, lubage mul jääda. Ma tean, et rikkusin reegleid ja mul on väga kahju kakluste pärast.” Direktor mõistis, et Adamo soovis tõesti kooli jääda. Nad vestlesid hommikul kella kaheni sellest, mida Adamo peaks kooli jäämiseks tegema ja kuidas Jumal saab tema elu muuta.
Adamo leidis õpilase, kes oli nõus temaga Piiblit uurima. Ta hakkas palvetama, paludes Jumalalt jõudu muutusteks. Tasapisi tundis ta lahkuvat viha, mis oli siiani ta elu juhtinud. Esimest korda tundis ta end õnnelikuna. /…/ Nelja kuu pärast oli Adamo valmis ristimiseks. (Misjonijutustused, 10.juuni 2006)

Üleskutse: Küsi (isiklikult, telefoni teel, internetis) oma väljavalitud sõbralt, kuidas tal läheb ning kuula tema vastust. Pühenda eriliselt aega selleks, et sõber saaks võimaluse usaldada sulle lisaks oma rõõmudele ka mured.