Loomine

Jumal on kõige Looja ning Ta on andnud Pühakirjas oma loomistööst usaldatava aruande. Kuue päevaga tegi Jumal “taeva ja maa” ning kõik elusolevused maa peal, ja Ta hingas selle esimese nädala seitsmendal päeval. Nii seadis Ta sisse hingamispäeva kui püsiva mälestuse oma lõpetatud loomistööst. Esimene mees ja naine valmistati Jumala näo järgi loomistöö kroonina; neid pandi valitsema maailma üle ning neile tehti kohustuseks selle eest hoolt kanda. Kui see maailm sai valmis, oli see “väga hea”, kuulutades Jumala au. (1Ms 1-2; 2Ms 20:8-11; Ps 19:2-7; Ps 33:6,9; Ps 104; Hb 11:3)

Inimese olemus
Mees ja naine valmistati Jumala näo järgi isikupäraga, võimega ja vabadusega mõelda ja tegutseda. Kuigi loodud vabadeks olevusteks, on igaüks neist ihu, meele ja vaimu lahutamatu ühendus, sõltudes Jumalast elus, hingeõhus ja kõiges muus. Kui meie esimesed vanemad astusid üle Jumala käsust, eitasid nad sellega oma sõltuvust Temast ning langesid oma kõrgelt positsioonilt Jumala ees. Jumala kuju neis sai rikutud ja nad muutusid surelikeks. Nende järeltulijad jagavad seda langenud olemust ja kõike sellest tulenevat. Nad sünnivad nõrkustega ja kalduvustega kurjale. Kuid Jumal Kristuses lepitas maailma iseenesega ning oma Vaimu läbi taastab Ta pattukahetsevais surelikes nende Looja kuju. Loodud Jumala auks, on nad kutsutud armastama Teda ja üksteist ning hoolitsema oma elukeskkonna eest. (1Ms 1:26-28; 1Ms 2:7; Ps 8:5-9; Ap 17:24-28; 1Ms 3; Ps 51:7; Rm 5:12-17; 2Kr 5:19,20; Ps 51:12; 1Jh 4:7,8,11,20; 1Ms 2:15)

Üleskutse: Loe läbi kõik Piibli kirjakohad, millele meie koguduse antud põhiuskumused toetuvad ning mõtiskle nende tähendusele oma elus. Anna oma panus selleks, et Looja saaks austatud sinus ja su ümber.