Kui Aihi oli 12-aastane, kutsus tädi teda Rajaleidjate Seltsi. “See on sinuvanuste poiste ja tüdrukute selts,” selgitas ta. “Nad meisterdavad, uurivad loodust, käivad matkamas ja telkimas.” /…/ Aihile meeldis rajaleidjate koosolek ja ta otsustas seltsiga liituda. /…/

Aihi jutustas innukalt oma perele, mida ta rajaleidjate tundides ja hingamispäeval kirikus teada sai.
Peagi oli kirik tema hõivatud elu keskpunktiks. Ta liitus noortekooriga, mille harjutused olid hingamispäeva pealelõunal.
Ühel päeval tõi Aihi koju voldiku, mis teatas suurest evangeelsest koosolekust, mida korraldas Paapua-Uus-Guinea adventkogudus. “Vaadake, ema ja isa, need koosolekud tunduvad tõesti huvitavad olevat. Tahaksin minna ja loodan, et teie tulete minuga kaasa.” /…/
Perekond otsustas minna.
Aihi perekond jätkas kirikus käimist ja osalemist Ilmutusraamatu seminaril. Aihi oli nii õnnelik, et lõpuks oli tema pere leidnud Jumala järgimise õnnistused /…/ Nüüd on perekond aktiivselt jagamas häid uudiseid Kristuse peatsest tulekust teistele oma kodukülas Paapua-Uus-Guineas. (Misjonijutustused, 21.06.2003)

Üleskutse: Palveta koos kogudusekaaslastega või lähedastega eriliselt sellepärast, et oskaksid oma väljavalitud sõbrale tunnistada ja rääkida Jeesusest. Mõtle eriliselt täna algavale Rajaleidjate laagrile ning lastele, kes selle kaudu Jeesust tundma õpivad.