Mul oli eile öösel imeline kogemus. Ma olin öises nägemuses koosolekul, kus esitati küsimusi ja vastati neile. Ma ärkasin kella ühe ajal ja tõusin üles. Ma kõndisin mõnda aega toas ringi, paludes äärmiselt tõsiselt selget mõistust, silmade tugevust ja jõudu kirjutada üles asjad, mida on vaja kirjutada. Ma palusin, et Issand aitaks mul kanda tunnistust, mis ärataks Tema rahva enne, kui on liiga hilja./…/

Me läheneme selle maa ajaloo lõpule ning Jumala töö erinevaid harusid tuleb edendada palju suurema eneseohverdusega kui seni. Nende viimaste päevade töö on misjonitöö. Käesoleva aja tõde, esimesest tähest viimaseni tähendab misjonipingutusi. See töö nõuab pühitsust igas etapis. Töölised tulevad katsumusest välja puhastatult ja täiustatult, nagu tules proovitud kuld./…/

Ma tean, et Issand töötab oma rahva heaks, kui nad pühitsevad oma hinge tõele kuuletudes. Siis on kogu olemus – ihu, mõistus ja hing – Jumalaga kooskõlas: Armastades Jumalat üle kõige ja oma ligimest nagu iseennast saame vabaduse, mida kroonib au. (Ellen White kiri nr 130, 15.08.1902)

Üleskutse: Hoia oma süda palvemeeles, et Eestimaal tuleks ärkamine ning tee juba sellel kuul algust misjonitööga, olles julge oma usku tunnistama.