1942. aasta peakoosolekul valiti Eesti liidu esimeheks 33-aastane Richard Viktor Vinglas. Pärast esimeheks valimist saatis ta kogudustele ringkirja, kus olid kirjas järgnevad read:

„Soovin teile väljendada tänu usalduse eest, mis asetas mulle uue ning vastutusrikka ülesande – seista liidu esimehena teie kõikide teenistuses. Tundes oma uusi kohustusi pean tunnistama, et ainuüksi Jumala armu läbi võin need täita. Sellepärast palun teilt, armsad usuõed-vennad, kaht asja. Esimese soovi väljendan apostel Pauluse sõnadega: „Ent mina manitsen teid vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi ja Vaimu armastuse läbi minuga ühes võidelda eestpalvetega minu eest Jumala poole.“ (Rm 15:30). Teiseks sooviks on mul, et me võiksime usus püsida. Selleks ei taha ma lakata palumast teie eest, et „teid täidetaks tema tahtmise tunnetusega kõiges vaimulikus tarkuses ja arusaamises, et te elaksite väärikalt Issandale, temale kõigeks meelehääks, vilja kandes kõiges hääs töös ja kasvades…“ (Kl 1: 9-10).

Üleskutse: Palu liidu esimehe ja juhtkonna pärast, et nad oleks Jumal poolt hoitud selles vastutusrikkas töös.