Kümme aastat tagasi, kui ma kohtusin oma abikaasaga, algas ka minu suhe Jumalaga. Enne seda elasin ma maailma moodi. Peod, alkohol, sobimatu kõnepruuk jne olid osa iganädalasest või igapäevasest eluviisist.

Kui ma kohtasin oma tulevast naist, siis tegelikult olid mul teistsugused ootused. See noor neiu ei vastanud minu ootustele, aga siiski oli midagi, mis tõi mind ikka uuesti ja uuesti tema juurde. Meid eraldas üksteisest 180 km, aga see ei olnud probleemiks. Meie suhe arenes ja samal ajal arenes ka minu suhe Jumalaga. Sellel ajal ma seda ei teadnud ja kirikus käimine oli mulle isegi ebameeldivalt igav. Aga minu ema on mind kasvatanud teiste inimeste suhtes viisakas ja sõbralik olema. See nõuab vahel ka kannatlikkust. Nii ma siis käisin oma tulevase abikaasaga koos kirikus ja vaikselt küpsesin Jumala heaks.

Teekond ristimiseni oli küllaltki pikk, see kestis seitse aastat. Ühel päeval tegi pastor ettepaneku ristimiskoolitusega alustada ja ma nõustusin sellega. Ma arvan, et ka selles olukorras oli lapsepõlve kasvatus tugevaks mõjutajaks. Seitse aastat nühkisin kirikupinki, enne kui alustasin ise teiste inimeste teenimist. Tänaseks päevaks on minust saanud Piiblitööline ja minu esimeseks tööpõlluks on Kuressaare kogudus.
Priit Keel (Liitus Pärnu kogudusega 12.07.2013)

Üleskutse: Anna teada meie kommunikatsioonitöö juhile (vallo.poldaru@advent.ee), kui need 120 üleskutset on olnud sulle õnnistuseks või innustanud sind misjonitööd tegema. Just sinu tagasiside on väga oodatud.